Dokumendi ja tõlke vormistamine

Kinnitatud tõlke saab teha nii originaalist kui ka koopiast ja ükskõik millisest tekstist, näiteks ka kasutusjuhendist või ajaleheartiklist. Tõlgitava dokumendi vormistusnõuded määrab tegelikult asutus või isik, kellele tõlge hiljem esitatakse. Tõendite, lepingute jms puhul on avaliselt hilisema kasutamise õiguskindluse huvides parem esitada vandetõlgile originaaldokument. Üldjuhul köidetakse ühekordselt kasutatavad dokumendid (näiteks karistusregistri tõend) tõlke külge. Mitmekordselt kasutatavate dokumentide (näiteks abielutunnistus) puhul tehakse algdokumendist kinnitatud ärakiri ja köidetakse see tõlke külge. Kinnitatud tõlke võib vastavalt kliendi soovile vormistada nii paberil kui ka digitaalselt. Teatud juhtudel peab välismaal väljaantud dokumendil peab olema apostille või Haagi konventsiooniga mitteühinenud riikide korral (nt Kanada) legaliseerimistempel. Ka tõlke puhul võib olenevalt sihtriigist vaja minna apostilli või legaliseerimist. Legaliseerimisega tegeleb välisministeerium, täpsem info on leitav veebilehelt http://www.vm.ee/?q=node/4810. Alates 1. jaanuarist 2010 kinnitavad Eesti avalikke dokumente apostilliga notarid. Notarite nimed ja kontaktandmed on leitavad veebilehelt http://www.notar.ee/19765. Apostilliga kinnitamise korrast saab täpsemalt lugeda veebilehel http://www.notar.ee/19886.